võõrkeel

Észt

Kiejtés

• IPA: /ˈvɤːrkeːl/

Főnév

võõrkeel (genitivus võõrkeele, partitivus võõrkeelt)

1. idegen nyelv

Etimológia

võõras (’idegen’) +‎ keel (’nyelv’)

Származékok

• võõrkeelne